Jumala plaanid on suuremad kui me mõista võime

Sissejuhatuseks räägin neile, kes asjast midagi ei tea, mis minuga juhtus. Olin suve parimas laagris (loe onoorte suvelaager Pilistveres)ning seal kuulus tervelt üks päev maastikumängu alla. Kaugele ma selles mängus ei jõudnud, kuna ühes puntkis ülesande täitmiseks kasutatav suur jäme palk maandus mu jala peal. Pilt kadus silme eest ära, istusin maha ning siis hakkas ka mu kõrvakuulmine ära kaduma ning keha läks nõrgaks. Peale natuke toibumist tuldi mulle järgi, laagri arst vaatas jala üle ja läksime kahe abivalmi mehega traumapunkti. Röntgen selgitas välja, et mul on jalalaba pealt luu murd ning nii ma olengi nädal aega karkudega ringi lasknud. Mitu inimest on käinud mulle rääkimas, et ega ma Jumala peale pettunud ei ole, et selline asi võis juhtuda. Loomulikult ma ei ole, sest ma usaldan oma Jumalat ja tean, et igast olukorrast annab midagi õppida ja Tema plaanid on parimad. Ma küll ei suuda tervenisti mõista, miks see asi juhtus, kuid mõned asjad on mulle südamesse jäänud.
Enne laagrisse minekut käis Oleviste noortel kõva palvetamine laagri pärast. Mul oli väga südames palvetada liikumisvaegustega inimeste pärast, kes laagrisse tulevad. Huvitav on see, et lõpuks olin ma nendega samas olukorras. Neil küll püsivalt ja minul ajutiselt, kuid siiski saan mõista natukenegi, mida nemad peavad tundma. Lisaks tuli mul Nõmmel ühises palveosaduses olles südamesse enne laagrit palvetada ka enda füüsilise tervise pärast kõva häälega ning eriti just põlvede. Kipsis olles on mu põlved kõva vatti saanud ning tihtipeale valutavad. Mõtlen, et kui palju hullemini oleks võinud need asjad minna, kui Jumal poleks mulle neid asju südamesse palvetada pannud. Need palved olid Jumala juhitud.
Õhtuti laagris oli meil õhtune programm väga hea ja ülistuse ajal oli Jumal nii lähedal. Sel ajal, kui mina olin süvenenud ainult lauluga Jumala ülistamisse, said mõned inimesed väga julgustatud Jumala poolt, nähes mind ühe jala peal tantsimas ja laulmas ning hoolimata valust Jumalale au toomas. Mulle küll eriti ei meeldinud seda näidet siia tuua, kuid näen seda natuke siiski vajalik olevat.
Mitte endast sõltuv olla, käib ka mulle ego pihta ning eks see olukord õpetab mulle nii mõndagi.
Viimasel ajal olen mõelnud täiega selle üle, kui raske on vahel inimestel ühiskonnast erineda. See on ka põhjus, miks paljud inimesed Jumalat oma ellu vastu ei võta - nad peaksid sellega suuremast osast inimestest erinema. See on küll täiega tobe, kuid paraku nii see on. Enda näitel võin öelda, et oma uskumuste ja tõekspidamistega erinemine mulle probleemi väga ei paku, aga erineda ühiskonnast teistest nõrgemana on küll raske. Kohvikusse sisse astudes inimesed silma nurgast vahivad ja kui ma veel karkudega koperdan ka kaks korda järjest, siis on kõik silmad mu peal. Vastik tunne! Olgu see nii ebameeldiv kui tahes, kuid siiski uus kogemus ja uute vaadete ja mõtete tekitaja, mis mul muidu pähe ei tuleks. Kogemus, mis õpetab julgem olema teistest erinemises.
Pm, mis ma teile öelda tahtsin, on see, et juhtugu mis tahes, usaldagem Jumalat isegi kui me teda ei mõista. Minu väike jala probleem on väga väga väike näide sellest, millised Jumala plaanid meie eludes suuremas plaanis tegelikult on. Ma pole kindel, kas ma olen oma kipsis olemise olukorrast õigesti aru saanud ja Jumala plaane suuremas plaanis näinud, kuid point on oluline - usaldus.

Jääb usk, lootus ja armastus

Soon we´ll go dancing in glorious mansions.
Soon we´ll be laughing again like we´re children
Love will be all that we know, all we know.
There´ll be no ending to this perfect story,
when all of our family is breathing in glory.
Love will be all that we know, all we know.

/ Dave Lubben

See on kõige ilusam laul, mida ma tean.

Osade Jumala plaanidega on raske leppida. Vanaisa, ma südamest loodan, et see laul on ka sinu kohta ning tänasest enam mitte tuleviku, vaid oleviku mõistes.
Ma usun, et Jumal võib imet teha! Ma armastan Sind ja oma Jumalat igavesti! Mu lootus ei katke...

Aga mis siis elu mõte on?

"Milleks ja miks me elame, kas keegi teab?" ... Minu jaoks oli see lause kunagi suur ja punane küsimärk. Ma mõtlesin sellele tihti ja pikalt.

Mina sain oma küsimusele vastuse. Sinulgi on võimalus seda otsida ja leida ;)

When I am down and, oh my soul, so weary;
When troubles come and my heart burdened be;
Then, I am still and wait here in the silence,
Until you come and sit awhile with me.

You raise me up, so I can stand on mountains;
You raise me up, to walk on stormy seas;
I am strong, when I am on your shoulders;
You raise me up: To more than I can be.

There is no life - no life without its hunger;
Each restless heart beats so imperfectly;
But when you come and I am filled with wonder,
Sometimes, I think I glimpse eternity.

You raise me up, so I can stand on mountains;
You raise me up, to walk on stormy seas;
I am strong, when I am on your shoulders;
You raise me up: To more than I can be.

49 koolipäeva järgmise vaheajani :O
Üli üli hea talvevaheaeg oli! Ma lihtalt tahtsin öelda, et ma olen üli üli üli tänulik, et mul on nii super sõbrad on.
http://www.youtube.com/watch?v=YXopRhN-_EU
(video on küll palju nähtud juba, kuid siiski)

Kokkuvõte paari kuu jooksul toimunust

Kogudusse õnnistamise päev- päev, mil minust sai Oleviste koguduse liige. Mu vanemad olid kirikus. Ema nuttis endale teadmata põhjustel. Jumal puudutas teda. Kuna mina ja Sigrit arvasime, et sellel päeval hakkab beeta kursus, kuhu me minna tahtsime, siis meie vanemad läksid aega parajaks tegema alfa kursusesse. Selgus aga, et beetat ei toimunudki, kuid vanemad olid juba alfas. Neile meeldis ja nad hakkasidki käima.

Meie kodus huntide rünnakud - nelja nädala jooksul vähenes meie lammaste arv 14lt 6le. Lammastest olid järgi ainult kondid ja villahunnik. Huntide terror sai läbi siis, kui ma tõsiselt hakkasin olukorra eest palvetama. Vahel ärkasin isegi öösel lampi üles ja tundsin, et pean olukorra eest palvetama. Jumal aitas.

Mitu korda hobusega sõites olen ma juba peaaegu hobuse seljas ohtlikult alla lennanud, kuid endalegi arusaamatul kombel, olen ma ennast taas hobuse seljast leidnud. Miks? Sest enne igat trenni palun ma Jumalat, et ta mind hoiaks.

Ma olin haiglas nädal aega. Paar päeva enne haigestumist tundsin ma tohutut ängistust enda sees. Jumalaga oli suhe korras, kuid miski piinas mind. See oli hoiatus. Mõni päev hiljem jäin haigeks. Ema helistas perearstile ning nad olid mind valmis erakorraliselt vastu võtma. Enne perearst juurde minekut ma magasin ja nägin unes, et olen haiglas. Perearsti juures võeti mult kõik võimalikud proovid. Südamest leiti kahinad ja saadeti haiglasse mind. Käisin enne kodust läbi. Ma ei tundnud enda pärast mingit muret, kuna teadsin, et ma olen Jumala kätes ja minuga ei juhtu midagi, kuna Jumalal on veel plaane minu jaoks ja ta on mind selleks olukorraks juba ette valmistanud. Mu ema murtses, kuid ma käskisin tal mitte seda teha. Kuigi mind oldi juba ette hoiatatud haiglasse mineku pärast, oli mul vaimselt raske. Ängistus, mida ma paar päeva enne haiglasse minekut tundsin, oli see sama, mida ma haiglas kogesin. Mul oleks isegi väga raske olnud, kui Jumal ei oleks mulle kinkinud nii imelised inimesed kõrvale, kes mind külastamas käisid, kes minu eest palvetasid, kes mulle helistasid. Lõpuks tuli välja, et mul polnudki midagi tõsist viga, aga nädal aega haiglas oli minu jaoks vastik. See oli minu jaoks õpetus. Õpetus, mis pani mind rohkem inimesi enda ümber armastama. Eriti südamesse läks mulle see, et üks inimene, kellega ma olen väga erinev, kuid kellega ma tihedalt läbi saan, oli mulle väga toeks. Ma poleks varem osanud märgatagi, et ta minust nii palju hoolib, aga haiglas ma nägin seda. Sa oled mulle väga kallis! ... sa tead seda.

Minu isa kuulas raadit, kus oli teemaks palvetamine. Tal oli kaheksa aasta olnud varvas haige. Küüs kasvad lihasse sisse ja varvas tohutult valutas koguaeg. Käis operatsioonil, kuid kasu ei olnud. Raadist seda saadet kuulates mõtles ta: "Jumal, mu varvas võiks terveks saada." and guess what, saigi. 8 aastat haige olnud varvas sai tänu palvele imekombel ruttu täiesti terveks.

Minu õde sai Jumalalt kingituse - keeltes palvetamise anni (Püha Vaimu keel).

Ärkasin öösel üles selle peale, et sain kaks korda oma voodis herilaselt nõelata. Võtsin oma padja ja teki ning läksin alla korrusele diivanile magama. Ei saanud und, kuna ma tundsin üleloomulikku vastikut jõudu selles ruumis. Kuulsin veel sügavalt unes olevate ema ja isa toast küüntega seina kraapimise häält. Hakkasin palvetama ja saatsin oma õele sõnumi, et ka tema palvetaks. Olin pool tundi palves, kuni lõpuks tundsin, et seda vastikut jõudu enam pole ja Jumal kaitseb meid.

Mu ema kuulas Pere raadiot. Lasti ülistuslaule. Äkki tundis mu ema, et keegi pani oma imeliselt soojad käed ta seljale ja ta selg läks soojaks. Jeesus. Mõni päev hiljem olin ma väga mures ühe asja pärast. Rääkisin sellest emale. Tema, kes ta alati muretseb kõikide asjade pärast täiega üle, ütles mulle, et ei ole mõtet muretsemiseks. Ta oli ka päev varem millegi pärast muretsenud, kuid sai täieliku kindlustunde olukorra suhtes. Sellist kindlustunnet suudab pakkuda vaid Jumal. Minul vajus lihtsalt karp lahti, kui ma oma ema suust sellist lauset kuulsin. Ma olen saanud oma emaga lähedasemaks kui kunagi varem ja ma olen ääretult õnnelik selle üle.

Ma sain keelte anni ja Püha Vaimuga täiega täidetud. Nii võimas! See on kirjeldamatu, nii et ma ei hakka siin üritamagi neid tundeid lahti seletada.

Mul on koolis olnud raske haige olemise tõttu. Minul ja mul õel keelati kodus Jumalast rääkimine. Ma näen inimeste probleeme ja leigeks jäämis, mida ma varem näinud ei ole ja see tahab mind vooluga kaasa tõmmata, KUID see ei ole õnnestunud. Ma olen tuline tänu Jumalale.

Täna ( 13.11.10 ) andsid minu ema ja isa oma elud Jumalale. Alfa õhtul võtsid nad Jeesuse oma isikliku päästjana vastu. Minu ema oli seal tohutult vesistanud. Nad valisid õige tee. Ma olen ääretult ääretult õnnelik. Nagu ma oma facebooki seinalegi kirjutasin, siis mul on selline tunne nagu ma läheks õnnest lõhki kohe. Ma tahaks tervele maailmale karjuda, kui väga ma Jumalat armastan, kes mulle sellist rõõmu ja selliseid imelisi kogemusi pakub. Ma tõesti tahaksin, et kõik maailmas võiksid sama tunda, mis mina. But it´s your own choice.

Ühes oma varasemas postituses ütlesin ma, et võimsad asjad hakkavad juhtuma. Võimsad asjad juhtusid ja juhtuvad minu perekonnas ja veel võimsamad asjad hakkavad juhtuma väljaspool seda.

Minu elu ei ole olnud kunagi põnevam, kui praegu koos Jumalaga elades. Kallis Jumal, ma armastan sind meeletult!

Ma igatsen, põlen ja armastan!
Pühapäeval sain ma imelise kingituse, mis mind usus täiega edasi viis ja viib. Tänu tänu tänu tänu!