Kokkuvõte paari kuu jooksul toimunust

Kogudusse õnnistamise päev- päev, mil minust sai Oleviste koguduse liige. Mu vanemad olid kirikus. Ema nuttis endale teadmata põhjustel. Jumal puudutas teda. Kuna mina ja Sigrit arvasime, et sellel päeval hakkab beeta kursus, kuhu me minna tahtsime, siis meie vanemad läksid aega parajaks tegema alfa kursusesse. Selgus aga, et beetat ei toimunudki, kuid vanemad olid juba alfas. Neile meeldis ja nad hakkasidki käima.

Meie kodus huntide rünnakud - nelja nädala jooksul vähenes meie lammaste arv 14lt 6le. Lammastest olid järgi ainult kondid ja villahunnik. Huntide terror sai läbi siis, kui ma tõsiselt hakkasin olukorra eest palvetama. Vahel ärkasin isegi öösel lampi üles ja tundsin, et pean olukorra eest palvetama. Jumal aitas.

Mitu korda hobusega sõites olen ma juba peaaegu hobuse seljas ohtlikult alla lennanud, kuid endalegi arusaamatul kombel, olen ma ennast taas hobuse seljast leidnud. Miks? Sest enne igat trenni palun ma Jumalat, et ta mind hoiaks.

Ma olin haiglas nädal aega. Paar päeva enne haigestumist tundsin ma tohutut ängistust enda sees. Jumalaga oli suhe korras, kuid miski piinas mind. See oli hoiatus. Mõni päev hiljem jäin haigeks. Ema helistas perearstile ning nad olid mind valmis erakorraliselt vastu võtma. Enne perearst juurde minekut ma magasin ja nägin unes, et olen haiglas. Perearsti juures võeti mult kõik võimalikud proovid. Südamest leiti kahinad ja saadeti haiglasse mind. Käisin enne kodust läbi. Ma ei tundnud enda pärast mingit muret, kuna teadsin, et ma olen Jumala kätes ja minuga ei juhtu midagi, kuna Jumalal on veel plaane minu jaoks ja ta on mind selleks olukorraks juba ette valmistanud. Mu ema murtses, kuid ma käskisin tal mitte seda teha. Kuigi mind oldi juba ette hoiatatud haiglasse mineku pärast, oli mul vaimselt raske. Ängistus, mida ma paar päeva enne haiglasse minekut tundsin, oli see sama, mida ma haiglas kogesin. Mul oleks isegi väga raske olnud, kui Jumal ei oleks mulle kinkinud nii imelised inimesed kõrvale, kes mind külastamas käisid, kes minu eest palvetasid, kes mulle helistasid. Lõpuks tuli välja, et mul polnudki midagi tõsist viga, aga nädal aega haiglas oli minu jaoks vastik. See oli minu jaoks õpetus. Õpetus, mis pani mind rohkem inimesi enda ümber armastama. Eriti südamesse läks mulle see, et üks inimene, kellega ma olen väga erinev, kuid kellega ma tihedalt läbi saan, oli mulle väga toeks. Ma poleks varem osanud märgatagi, et ta minust nii palju hoolib, aga haiglas ma nägin seda. Sa oled mulle väga kallis! ... sa tead seda.

Minu isa kuulas raadit, kus oli teemaks palvetamine. Tal oli kaheksa aasta olnud varvas haige. Küüs kasvad lihasse sisse ja varvas tohutult valutas koguaeg. Käis operatsioonil, kuid kasu ei olnud. Raadist seda saadet kuulates mõtles ta: "Jumal, mu varvas võiks terveks saada." and guess what, saigi. 8 aastat haige olnud varvas sai tänu palvele imekombel ruttu täiesti terveks.

Minu õde sai Jumalalt kingituse - keeltes palvetamise anni (Püha Vaimu keel).

Ärkasin öösel üles selle peale, et sain kaks korda oma voodis herilaselt nõelata. Võtsin oma padja ja teki ning läksin alla korrusele diivanile magama. Ei saanud und, kuna ma tundsin üleloomulikku vastikut jõudu selles ruumis. Kuulsin veel sügavalt unes olevate ema ja isa toast küüntega seina kraapimise häält. Hakkasin palvetama ja saatsin oma õele sõnumi, et ka tema palvetaks. Olin pool tundi palves, kuni lõpuks tundsin, et seda vastikut jõudu enam pole ja Jumal kaitseb meid.

Mu ema kuulas Pere raadiot. Lasti ülistuslaule. Äkki tundis mu ema, et keegi pani oma imeliselt soojad käed ta seljale ja ta selg läks soojaks. Jeesus. Mõni päev hiljem olin ma väga mures ühe asja pärast. Rääkisin sellest emale. Tema, kes ta alati muretseb kõikide asjade pärast täiega üle, ütles mulle, et ei ole mõtet muretsemiseks. Ta oli ka päev varem millegi pärast muretsenud, kuid sai täieliku kindlustunde olukorra suhtes. Sellist kindlustunnet suudab pakkuda vaid Jumal. Minul vajus lihtsalt karp lahti, kui ma oma ema suust sellist lauset kuulsin. Ma olen saanud oma emaga lähedasemaks kui kunagi varem ja ma olen ääretult õnnelik selle üle.

Ma sain keelte anni ja Püha Vaimuga täiega täidetud. Nii võimas! See on kirjeldamatu, nii et ma ei hakka siin üritamagi neid tundeid lahti seletada.

Mul on koolis olnud raske haige olemise tõttu. Minul ja mul õel keelati kodus Jumalast rääkimine. Ma näen inimeste probleeme ja leigeks jäämis, mida ma varem näinud ei ole ja see tahab mind vooluga kaasa tõmmata, KUID see ei ole õnnestunud. Ma olen tuline tänu Jumalale.

Täna ( 13.11.10 ) andsid minu ema ja isa oma elud Jumalale. Alfa õhtul võtsid nad Jeesuse oma isikliku päästjana vastu. Minu ema oli seal tohutult vesistanud. Nad valisid õige tee. Ma olen ääretult ääretult õnnelik. Nagu ma oma facebooki seinalegi kirjutasin, siis mul on selline tunne nagu ma läheks õnnest lõhki kohe. Ma tahaks tervele maailmale karjuda, kui väga ma Jumalat armastan, kes mulle sellist rõõmu ja selliseid imelisi kogemusi pakub. Ma tõesti tahaksin, et kõik maailmas võiksid sama tunda, mis mina. But it´s your own choice.

Ühes oma varasemas postituses ütlesin ma, et võimsad asjad hakkavad juhtuma. Võimsad asjad juhtusid ja juhtuvad minu perekonnas ja veel võimsamad asjad hakkavad juhtuma väljaspool seda.

Minu elu ei ole olnud kunagi põnevam, kui praegu koos Jumalaga elades. Kallis Jumal, ma armastan sind meeletult!

Ma igatsen, põlen ja armastan!
Pühapäeval sain ma imelise kingituse, mis mind usus täiega edasi viis ja viib. Tänu tänu tänu tänu!

Viimasest postitusest on nii kaua aega möödas, et ma tunnen juba kuidagi kohustust siia midagi kirjutada. Juhtunud on tegelikult palju.. isegi väga palju. Õnneks on minuga alati õnnetunne, mis kannab mind läbi. Minu teele on saadetud imelised sõbrad, kes hoolivad ja armastavad ning kellest mina hoolin ja keda ma armastan. Mul on mu Jumal ja see on põhiline. Mul on ka imeline perekond. Vaatamata meie erinevatele maailmavaadetele ja põhimõtetele, armastan ma neid meeletult. Mulle ei pruugi meeldida nende valikud, kuid ma armastan neid ka siis, kui nad on valinud minu mõistes vale tee. Kui nad teevad mulle oma käitumisega haiget, armastan ma neid ikka. Jumal on kinkinud mulle armastuse, mis kannab kõigest läbi ükskõik, mis ka minu teele ei satu.
Korintlastele 13:1-7 : Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. ARMASTUS ON PIKA MEELEGA, armastus hellitab, ta ei ole kiivas, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. TA EI JÄTA MEELDE PAHA, TAL EI OLE RÕÕMU ÜLEKOHTUST, aga ta rõõmustab tõe üle. TA LEPIB KÕIGEGA, TA USUB KÕIKE, TA LOODAB KÕIKE, TA TALUB KÕIKE.